Kas igaühest võib saada tarkvaraarendaja? 

28. november 2019

Autor: Liisa Raudsepp

IT-sektoris on väga suur töökäte puudus nii Eestis kui mujal maailmas. Probleemi leevendamiseks tutvustatakse ja populariseeritakse IT-erialasid, pakutakse tasuta e-kursuseid programmeerimise algtõdede omandamiseks, aga ka süvendatud bootcamp-põhimõtetel ümberõpet. Hea näide viimasest on BCS Koolituse ja IT Koolituse läbiviidav projekt „Vali IT“, mille käigus 500-l inimesel on võimalik õppida noorem-tarkvaraarendajaks.

Kas tarkvaraarendajaks saamiseks piisab heast tahtest või on selleks ka kindlaid eeldusi vaja? Kas igaühest võib saada tarkvaraarendaja? Nende küsimuste selgitamiseks vestlesin BCS Koolituse juhataja Ants Silla ning koolituste projektijuhi Egert Mitt’iga, kel on kogemus enam kui 1800 inimese hulgast sobivaimate kandidaatide väljaselgitamisel ja koolituse korraldamisel.

Milline kogemus on BCS Koolitusel IT-valdkonna koolituste pakkumisel?

Ants Sild: Võib öelda, et BCS Koolitus on kõige pikema ajaloo ja kõige suurem IT-valdkonna koolitusfirma Eestis. Alustasime 1993. esimeste süsteemsete IT valdkonna koolitustega, avasime tänases Välisministeeriumis esimese arvutiklassi ja arvutikooli. Tänaseks on meil 8 koolitusklassi, lisaks mobiilsete sülearvutitega klassidega rännatakse üle Eesti.

Kõige suurem koolitus on olnud „Vaata maailma“, kus osales 103 000 koolitatut. E-Tervise Digiloo koolitustel osalesid 2008. aastal kõik Eesti meditsiiniasutuste töötajad. Põnevaid projekte on olnud palju. Samuti pakume IT kasutajakoolitusi ja IT spetsialisti koolitusi- kuni väga spetsiifiliste kursusteni välja – näiteks arendusmetoodikad nagu – Scrum jt agiilsed meetodid, – kuhu toome õpetama maailma tippe või Eesti tipptegijaid. Oleme ka Microsofti ametlik koolituspartner.

Kuidas jõudsite „Vali IT“ projektini?

Ants Sild: Idee ja vajaduse sõnastajaks oli Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Sest töötajate puudus on väga suur. Kõige rohkem on puudu konkreetsete oskustega tarkvaraarendajaid – ja selliseid oskusi on võimalik anda suhteliselt lühikese ajaga. Tehakse bootcamp-tüüpi koolitused – termin on pärit sõjaväest: minnakse metsa, ollakse seal 2 kuud ja tehakse kõiki asju otsast otsani koos läbi. Sellised koolitused on tarkvaraarenduses ülemaailmselt tuntud juba pikka aega, ka Eesti firmad on teinud selliseid suvekoole.

Meie oma mudelis oleme kõige enam üle võtnud Codeborne’ilt – nemad olid juba varasemalt taolist koolitamist testinud. Kui enamus suvekoole võtab vastu neid, kes on juba IT-d õppinud, ja tõstab nende kompetentse, siis Codeborne võttis teadlikult vastu mitte-IT taustaga inimesi, et suurendada IT-valdkonna inimeste hulka. Sealt tuli ideoloogia, et võtame kõrgharitud, teiste erialade inimesed, kel ei pruugi varasemat sügavamat kokkupuudet IT-ga olla, aga nad on näidanud võimekust keeruka, kõrghariduse tasemel toimuva töö jaoks. Saame juurde anda tarkvaraarenduse baasoskused ja sealt on neil võimalik edasi arenda tarkvaraarendajaks.

Kel on aega ja saavad panustada, saavad minna ülikooli. Aga on suur hulk inimesi, kes töö kõrvalt ei saa mitu aastat õppida, ja meie leidsime, et kõige minimaalsem bootcamp’i kestus on 3,5 kuud. Ettevõtetega koostöös arendasime programmi ja metoodika. Koolituse kestus on 6 nädalat kontaktõpet ja 8 nädalat praktilise õppe jätku ettevõtetes.

Tõenäoliselt väga intensiivne kogemus õppijate jaoks?

Ants: Jah, väga.

Egert: Jaa, see õpe on intensiivne. Iga päev uued teemad – kui midagi jääb puudu, pead ise järgi õppima. Meie eeldus on, et õppija haarab kiiresti. Teeme palju tööd õppijate motivatsiooniga, häälestame neid, et hoida mindset’i – teeme ära!

Ants: Ettevõtted tahavad endale töötajaid. 8-nädalase praktika juhendamise eest ettevõtted raha ei saa. Seepärast sõelume neid, kes tahavad reaalselt arendusettevõttes tööle hakata. Lisaks peame välja sõeluma tõeliselt „teravad pliiatsid“, kes suudavad sellest õppest läbi tulla.

Seega siis hindate motivatsiooni ja võimekust. Kuidas jõudsite Tripodi ruumilise võimekuse skaala ehk RVS testi kasutamiseni?

Ants: Me tõepoolest otsime „teravaid pliiatseid“. Tarkvaraarendus sobib teatud tüüpidele, see on „kiiksuga töö“. Üldine taiplikkus ei pruugi olla selleks piisav. Jõudsime kiirelt selleni, et peame selgeks tegema, kes on õiged kandidaadid. Saame lubada vaid üksikuid väljakukkujaid, me ei saa lubada pooli või kolmandikku ebaõnnestujaid. Meile pandi ülesandeks, et inimesed läheksid IT-valdkonda tööle. Mitte nagu ülikoolis, et esimesel kursusel sõelutakse pooled välja ja ülejäänud lähevad edasi.

Selleks ei piisa intervjuust, motivatsioonikirjast – oli vaja kindlat meetodit. BCS ja IT-firmad on erinevaid meetodeid kasutanud ja veendunud, et muid alternatiive ei ole kui testid. Mis töötab? Reaalsuses RVS-le Eestis midagi kõrvale panna ei olegi. Peame võimekust hindama – seda saame teha ainult testidega.

Rääkisime firmade personalijuhtide, koolitusjuhtide ja värbajatega, verifitseerisime meetodeid. Paljud IT ettevõtted kasutavad ja usaldavad RVS-i. Rääkisime ka sellest, kuhu nn latt seada. Teadsime ka Sisekaitseakadeemia positiivsest kogemusest testidega. Kui selleni jõudsime, siis ei olnud meil suuri kõhklusi. Ainuke küsimus oli – kas see reaalsuses ka õigesti töötab?

Ja kuidas siis on töötanud?

Egert: Julgen väita, et Tripodi RVS on meile olnud väga hea tööriist. Iga inimesega rääkimine on tohutult ajamahukas, Tripodi test tuleb appi – latt on seatud ja see on ennast õigustanud. Statistika on selline, et need, kelle testiskoor on olnud 70-80%, nende seas on katkestajaid kogu programmi kohta olnud ainult 1. Aga need, kelle skoor on olnud 40-50% (piirskoor) – väljakukkujaid on olnud 20. See on väga suur vahe, siin polegi midagi rohkem rääkida.

See kinnitab, et psühholoogilised testid on kõige efektiivsemad ebaedu ennustamisel ehk riskide hindamisel. Aga kas on olnud mingit mustrit näha ka selles, kas kõrgema võimekusega inimesed on hiljem edukamad?

Egert: Nagu enne ütlesin, hindame kahte aspekti – võimekus ja motivatsioon. Tundub, et isegi rohkem kui 50% moodustab motivatsioon. Kui inimese ainuke motivatsioon on suurem palk, siis see on vale motivatsioon, siis see programm ei sobi. Motivatsioon peaks seisnema selles, et inimene tahab ümberõpet, on valmis investeerima iseendasse. Kui see mindset on olemas, miks ta on tulnud ja häälestus õige, siis on kõik paigas.

Meil on lõpetanute edasise edukuse kohta statistika 3 kuud peale kursuse lõpetamist. Võime öelda, et 2/3 lõpetanutest töötavad praegu IT-sektoris. Aga loogiliselt võttes on need asjad seotud – see, mis toimub õppeklassis, on vaid väike osa sellest, mis hakkab toimuma tööturul – seega õppes edukam osaleja võiks olla edukam ka tööjõuturul.

Milline on olnud inimeste tagasiside testile?

Egert: Iga kolmas küsib, mis see Tripod test on, kas saan seda varem proovida? Esimene küsimus intervjuul on „Kuidas test läks“? Keegi ei ütle, et küll oli lihtne test. Peamine tagasiside on selline: vähe aega; ma ei jõudnud ära teha; tohutult keeruline; arvasin, et olen parem selles. See test paneb su võimekuse tõesti proovile. Ajaline pinge + asjaolu, et inimene pole kunagi varem sellist asja teinud. Nii tulebki reaalne pale välja.

Põhjendangi, et tahame selle testiga teada, kuidas sa ilma igasuguste teadmisteta suudad mõelda. Kui võimekus on piisav, siis pääsed vestlusele ja siis uurime motivatsiooni.

Kas kokkuvõttes võib öelda, et see süsteem – võimekuse ja motivatsiooni hindamine – on ennast hästi õigustanud?

Egert: jah. Kahe tunni jooksul peame oma valiku tegema ja siiani on väljalangemine olnud 10% (Uuringute põhjal on väljalangevus programmeerimise algkursustelt kuni 30%[1]). Tripodi teste tasub kasutada. Kui sul on suur hulk inimesi ukse taga, siis sa ei saa kõigiga kohtuda – eriti kui sa ei tea nende erialast tausta.

Kokkuvõttes – kas igaühest võib saada tarkvaraarendaja?

Jah, juhul kui on piisavalt nii motivatsiooni kui ka võimekust.

 

Vali IT programmi saab kandideerida: http://vali-it.ee/

Tripodi ruumilise võimekuse testi RVS kasutamise soovi korral võta ühendust: tripod@tripod.ee

[1] Mancy, Rebecca & Reid, Norman. (2004). Aspects of cognitive style and programming. ResearchGate.