Uudised

Koolitused personalivaldkonna spetsialistidele

Tripodi 2-päevane testikasutaja koolitus annab teadmised-oskused iseseisvaks testide läbiviimiseks ja tulemuste tõlgendamiseks värbamisel, hindamisel ja arendustegevustes.

2012. veebruari ja märtsikuu koolitusgrupid 21.-22.02 ja 22.-23.03 on täis.

Järgmine võimalus koolitusel osalemiseks on 25.-26. aprillil.

Koolituse programmiga saab tutvuda siin.

Osalemissoovi korral võtke palun ühendust:

Liisa Raudsepp, liisa.raudsepp@tripod.ee või tel 618 1570.

Kohtumiseni koolitusel!

Karjäärinõustajatele ja koolipsühholoogidele: koolitus Tartus

Koolitused karjäärinõustajatele ja koolipsühholoogidele

Järgmine karjäärinõustajatele ja koolipsühholoogidele mõeldud koolitus toimub

8.-9. märtsil Tartus! Koolituse toimumispaik on täpsustatakse vastavalt osalejate arvule.

Koolitusprogrammiga saab tutvuda siin.

Osalemissoovi korral võtke palun ühendust:

Liisa Raudsepp, liisa.raudsepp@tripod.ee või tel 618 1570.

Kohtumiseni koolitusel!

Seminar 7.02: testitulemuste tõlgendamine

7.2.2012
personalivaldkonna spetsialistidele

Testide kasutamisel igapäevatöös võib tekkida mitmeid küsimusi, millele pole mahti kohe vastust otsida. Kui aga kasutada teste harva, võivad tõlgendamisoskused sootuks rooste minna.

Seepärast pakumegi võimalust oma teadmiste-oskuste värskendamiseks ja täiendamiseks poolepäevastel tõlgendamisseminaridel.

Seminaril saab küsida ja jagada kogemusi, samuti tutvuda uute materjalidega kompetentside ja testitulemuste seostest. Praktilised harjutused, töökuulutuste ja juhtumite analüüs aitavad testide rakendamisest rohkem kasu saada.

7. veebruaril toimub järjekordne tõlgendamisseminar. Osalema on oodatud kõik personalivaldkonna spetsialistidest Tripodi testikasutajad, kes soovivad teadmisi-oskusi veidi värskendada.

Osalemissoovi korral võtke palun ühendust:

Liisa Raudsepp, liisa.raudsepp@tripod.ee või tel 618 1570.

Kohtumiseni seminaril!

Tripod Euroopa psühholoogilise hindamise konverentsil


Tegevjuht Maria Veltmann ja arendusjuht Helle Pullmann	Helle Pullmann, spetsialistid Mait Metelitsa ja Aare Värk

Tripod osales ettekannetega 11. Euroopa psühholoogilise hindamise konverentsil, mis toimus Riias 31. augustist kuni 3. septembrini 2011.

Ettekanded käsitlesid seost õpilaste vaimse võimekuse ja matemaatilise soorituse vahel, „suure viisiku“ isiksuseomaduste ja ametialaste eelistuste omavahelist seotust, töötajate ruumilise võimekuse seost töö raskusastmega Ericsson Eesti näitel, uut ruumilise võimekuse mõõtevahendit IT ja tehniliste erialade esindajatele ning Eesti juhtide isiksuseomadusi ja vaimset võimekust.

Konverentsi korraldas European Association for Psychological Assessment (EAPA). Konverentsi põhiettekanded tegid Antonio Godoy Hispaaniast, Thomas Oakland ja Jaan Valsiner USAst, David Bartram Ühendkuningriigist ning Klaus Boehnke Saksamaalt.


Maria Veltmann ja konsultant Liisa Raudsepp	Postriettekannete ajal

Seminar: isiksuse hindamine karjäärinõustamisel

12.10.2011 Tallinnas
9.11.2011 Tartus
karjäärinõustajatele ja koolipsühholoogidele

Tripod jätkab psühholoogiliste testide kasutusvõimaluste tutvustamisega, keskendudes testide praktilistele rakendamisele nii karjäärinõustaja kui ka koolipsühholoogi töös.

Oktoobris ja novembris toimuvad Tallinnas ja Tartus kaks samalaadset seminari teemal „Isiksuse hindamine karjäärinõustamisel".

Seminaril käsitleme järgmisi küsimusi:

kas ja kuidas on omavahel seotud tööalased eelistused ja baasilised isiksuseomadused?

millist lisaväärtust annab isiksuseomaduste hindamine karjäärinõustamisel?

ametieelistuste isiksuslikud profiilid: Eesti koolinoorte uuring 2010.
Milliste isiksuseomadustega noored soovivad saada õpetajaks, telleriks, postiljoniks?

juhtumite arutelu testiraportite alusel.

Läbiviija: Liisa Raudsepp, Tripodi psühholoog-konsultant

Tallinna seminar toimub 12. oktoobril kl 10-12, Lõõtsa 2b büroohoone seminariruumis.

Tartu seminar toimub 9. novembril kl 14-16 Dorpati Konverentsikeskuses, Parrot' saalis, aadressil Turu 2 (sissepääs autoga Soola tänavalt, jalgsi Turu tänavalt).

Seminaril osalemine on koolipsühholoogidele, õpetajatele ja karjäärinõustajatele tasuta. Kohapeal pakume kohvi ja suupisteid, samuti on võimalus individuaalselt testide kasutamisega seonduvatel teemadel konsulteerida ning registreeruda soovi korral testikasutaja koolitusele (vt koolitusprogrammi).

Tallinnas või Tartus toimuval seminaril osalemiseks palume täita registreerimisvorm.

Küsimuste korral võtke palun ühendust: liisa.raudsepp@tripod.ee, tel 618 1573.

Testikasutaja koolitustega jätkame sügisel

Suvel testikasutajate koolitusi ei toimu. Uued koolitusajad paneme paika sügise hakul, postitades need ka siiasamasse kodulehel uudiste rubriiki.

Huvilised võivad oma osalemissoovist juba ennetavalt teada anda aadressil tripod@tripod.ee või tel 618 1570. Sel juhul saadame koolitusaegade selgumisel teile selle kohta ka e-kirja.

Kohtumiseni sügisel!

Konverents "Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel"

Paneeliarutelus osalesid Liisa Pakosta, Kadri Korjas, Mehis Pever, Toomas Laigu ja Marju Põld

Eelmisel aastal kehtestatud uues põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatakse elukestev õpe ja karjääri planeerimine läbiva teemana ning koolidele pannakse kohustus tagada õpilastele karjääriteenuste kättesaadavus.

Et arutada kooli võimalusi karjääriõpet pakkuda ning õpilaste ja lastevanemate ootusi, kohtusid 29. aprillil konverentsil „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel” koolide, õpilaste, lapsevanemate, samuti SA Innove ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Konverentsi korraldas Tripod.

Avaettekandes andis SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse juhtivspetsialist Mare Lehtsalu ülevaate karjääriteenuste pakkumise praegusest olukorrast ja võimalustest. Ta juhtis tähelepanu sellele, et enda karjääri saab kujundada ainult noor ise, kool saab selles vaid toetada.

Mare Lehtsalu sõnul on karjääriõpe koolides väga erineval tasemel. Praeguseks on ELi rahastuse toel karjääriteenuseid süvendatult arendatud 26 Eesti koolis.

Karjääriteemalisi materjale leiavad huvilised just selleks loodud Rajaleidja portaalist. Lisaks on Innove kutsunud ellu 17 karjäärinõustamist ja infot pakkuvat keskust üle Eesti, samuti koostab õpetajatele ja karjäärinõustajatele abimaterjale, korraldab koolitusi.

Eesti Töötukassa peaspetsialisti Kadri Korjase ettekanne kandis peakirja „Noorte töötus: kuidas aidata noori paremini tööeluks ette valmistada?” Kui masu tippajal ulatus noorte töötute osakaal ligi 18%ni kõigist töötutest, siis praeguseks on olukord veidi paranenud. Siiski oli märtsi lõpu seisuga Eestis siiski ligi 10 000 noort ehk 16–24 aastast neidu-noormeest, kes ei ole hõivatud õpingutega, vaid sooviks tööle asuda, kuid ei ole selleks võimalust leidnud. Tema sõnul on kõige raskem tööd leida 16–18aastastel, kellel on kogemust kas väga vähe või üldse mitte ning tihti on katkenud ka nende haridustee.

Et edasises tööelus ladusamalt toime tulla, soovitab Kadri Korjas igal noorel juba kooli ajal läbi mõelda:

millised on tema tugevused ja arengukohad;

millega ta tahaks tulevikus tegeleda;

mida selleks tuleks teha (näiteks millist eriala õppida ja kus seda teha saab).

Kool saaks tema hinnangul teha noore heaks järgmist:

aidata mõista koolis õpitu seost tulevaste valikutega;

suunata mõtlema praeguste tegevuste üle ja siduma neid tulevaste valikutega;

tutvustada eri võimalusi, mida teha pärast kooli lõpetamist;

luua sidemeid ja otsida koostöökohti karjäärikeskustega;

õpetada tööturul kandideerimiseks vajalikke oskusi (nt kuidas koostada CVd ja motivatsioonikirja, kuidas käituda intervjuul);

julgustada minema töövarjuks;

korraldada ekskursioone erinevatesse ettevõtetesse, kutse- ja kõrgkoolidesse.

Peamise oskusena, mis aitab edasises tööelus hästi hakkama saada, nimetas Kadri Korjas oskust ennast analüüsida. „Olukord tööturul võib kiiresti muutuda ja garantiisid siin ei ole, ” ütles ta. „Enesest teadlik inimene suudab kohaneda ja leida tööalase väljundi ka muutunud oludes.”

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna õppekava talituse peaekspert Imbi Henno kõneles kooli rollist karjääri planeerimise toetamisel ministeeriumi seisukohast vaadatuna.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi (RVG) on karjääriõppega tegeletud juba 2005. aastast, mil RVG liitus ELi rahastatava pilootkoolide projektiga. Praeguseks on RVG jõudnud mentorkooli staatusesse, pakkudes teistele koolidele nõu ja abi. Õppealajuhataja ja karjäärikoordinaator Marike Uusjärv andis põhjaliku ülevaate sellest, mida nende koolis on karjääriõppe vallas ära tehtud.

Õpilaste vaatenurgast karjääriõppele rääkis Toomas Laigu, Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika juht. Noorte ootustest ülevaate saamiseks on Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) korraldanud viimase aasta jooksul neli küsitlust, mis näitavad, et õpilased peavad karjääriteenuseid väga oluliseks. Eelkõige soovivad nad, et karjääriõpetus oleks kohustuslik juba põhikoolis ning karjäärinõustamine kättesaadav igale noorele.

Praegu jõuab suur hulk karjääriinfot küll õpilasteni, kuid see on kaootiline. Iga kõrgkool püüab võimalikult palju noori enda juurde õppima meelitada, sest õpilaste arvust sõltub rahastamine. Noored vajaksid aga objektiivset ja süstematiseeritud infot, mis ei eelistaks üht õppeasutust teisele. EÕEL pakub, et karjääriinfo võiks koondada üheks terviklikuks infokaustikuks, mis jagataks õpilastele aasta alguses.

Karjääriteenuste kättesaadavus on õpilaste jaoks väga oluline, ent praegu ei tea noored hästi, kuidas ja kust karjäärinõustamist küsida. Toomas Laigu ütles küsitluste tulemustele viidates, et õpilased ootavad nõustamist just oma tuttavas koolikeskkonnas, et ei peaks raha ja aega kulutama kaugemale sõiduks – eriti oluline on see maal. Oleks hea, kui igas koolis või ka mitme kooli peale ühiselt tegutseb karjäärikoordinaator.

Karjäärivalikuid mõjutavatest psühholoogilistest teguritest ja nende hindamise võimalustest andis ülevaate Helle Pullmann, kes on seda teemat Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis vanemteadurina tegutsedes põhjalikult uurinud.

Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta rääkis kooli ja kodu koostööst õpilaste valikute toetamisel. Lastevanemate arvamusi küsides selgus, et karjääriõpe on neile praegu tundmatu mõiste, millega neil oma kooliajal kokkupuuteid ei olnud. Lapse kooliga suheldes on enamasti jutuks õppeedukus ja lapse käitumine, muudeks teemadeks aega ei jää.

Samas ootab iga vanem eelkõige seda, et tema laps saaks edasises elus iseseisvalt ja hästi hakkama. Kool saab selleks palju ära teha juba ainuüksi last usaldades ja tema postiivsetele külgedele keskendudes ning sedasama peaksid tegema lapsevanemad ise. Lisaks saavad vanemad lapse toetamiseks arendada tema sotsiaalseid oskusi, kohusetundlikkust ja loomingulisust. Samuti võiks noor osaleda vabatahtlikus töös, mis annaks esimese töökogemuse ja ettekujutuse oma võimetest ning aitaks arendada koostööoskusi.

Konverentsipäeva lõpus võeti jutuks tulnud teemad kokku arutelupaneelis, kus Töötukassat esindas Kadri Korjas, õpilasi Toomas Laigu, lapsevanemaid Liisa Pakosta, karjäärinõustajaid Saaremaa karjäärinõustaja Marju Põld ning koolijuhte Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever. Arutelu juhtis tööandjate esindajana Irene Metsis, Skansa EMV personalijuht ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu juhatuse liige.

Arutelus tulid jutuks järgmised mõtted ja teemad:

edaspidi peaks karjääriõpe hakkama toimima iga õppeaine kaudu, muutuma õppetöö loomulikuks osaks. Praegu käsitletakse ainetundides õppeaine sisu ja võimalikest konkreetse valdkonnaga seotud kutsevalikutest enamasti ei räägita. Noorel ei ole ettekujutust, kes temast võiks saada, kui ta läheb õppima näiteks matemaatikat või ajalugu;

huvi karjääriõppe vastu on olemas nii õpilaste kui ka õpetajate poolt, viimaseid teeb aga murelikuks vähene ettevalmistus sel teemal. Kes peaks õpetajaid koolitama?

karjääriõppes ja karjäärinfo levitamisel tuleb kindlasti kasutada rohkem arutelusid ja muid aktiivmeetodeid. See on õpilaste suur soov, sest ainult paberil info jagamine ei ole ei tõhus, ei tekita huvi ega võimalda kaasa rääkida;

karjääriõppe vajadust ja tähtsust tuleks rohkem teadvustada ning kaasata tuleks kõik huvigrupid (õpilased, kool, lapsevanemad, tööandjad). Ühe koostöövormina sobiks näiteks ühised arutelud, kus kõik pooled on esindatud;

koolid ja lapsevanemad peaksid teineteist rohkem usaldama ja leidma võimaluse rääkida ka ühistest kaugematest eesmärkidest, sealhulgas õpilaste karjäärivalikust, mitte piirduma hetkeprobleemide arutamisega;

koolid ja tööandjad peaksid omavahel julgemalt kontakteeruma. Väga võimalik, et mõlemalt poolt on huvi olemas, kuid asi takerdub selle taha, et keegi ei tee esimest sammu. Ometi peaksid näiteks maapiirkondade kohalikud ettevõtjad olema koostööst kooliga väga huvitatud, sest vajavad tulevikus oma tegevuse jätkamiseks uusi töötajaid;

noorte võimalused saada reaalset töökogemust enne täiskasvanuellu astumist on napid. Koolivaheaegadel töötamisele seab omad piirangud seadus. Võimalik, et tööandjaid hoiab noorte kaasamisel ühe põhjusena tagasi mure turvariskide ja tööohutuse pärast;

võiks kaaluda alternatiivi leidmist mõistele „karjäärinõustamine”, sest sõna „nõustamine” võib inimestes tõrget tekitada. Pigem kehtib see küll veidi vanemate inimeste, mitte noorte puhul.

Testid koolipsühholoogidele ja karjäärinõustajatele

Oleme valmis saanud täiesti uued testid, mis on mõeldud kooliõpilaste ja tööturul oma kohta otsivate inimeste testimiseks. Kummalegi sihtrühmale pakume kolme mõõtevahendit.

Õpilaste testimiseks on koolipsühholoogidel võimalik kasutada:

isiksuseküsimustikku ÕP-IK, mis mõõdab viit peamist püsivat isiksuseomadust (tundelaad, aktiivsustase, suhtlemisviis, tegutsemisstiil ja vastuvõtlikkus) ning lisaks kümmet kitsamat isiksuslikku näitajat;

vaimse võimekuse testi ÕP-VVS, mis ei mõõda õpitud oskusi, vaid üldist kognitiivset võimekust koos selle eri aspektidega (sõnaline võimekus, matemaatiline võimekus, ruumiline kujutlusvõime ja loogiline mõtlemine);

tööalase suundumuse küsimustikku ÕP-TASK, mis annab ülevaate tööalastest eelistustest ja aitab valida loomupäraselt meeldiva tegevusvaldkonna.

Karjäärinõustajad saavad näiteks tööturule astujate või uusi tegevusvaldkondi otsivate inimeste abistamisel kasutada samuti kolme testi:

tööalase suundumuse küsimustikku TASK, mis annab ülevaate tööalastest eelistustest ja aitab valida loomupäraselt meeldiva tegevusvaldkonna;

isiksuseküsimustikku IK-15, mis mõõdab viit peamist püsivat isiksuseomadust (tundelaad, aktiivsustase, suhtlemisviis, tegutsemisstiil ja vastuvõtlikkus) ning lisaks kümmet kitsamat isiksuslikku näitajat;

vaimse võimekuse testi VVS, mis mõõdab üldist kognitiivset võimekust koos selle eri aspektidega (sõnaline võimekus, aritmeetiline võimekus, ruumiline võimekus).

Teste võib kasutada eraldi või neid omavahel kombineerida. Testide kasutamiseks on kohustuslik läbida Tripodi testikasutaja koolitus.

Lisainfo:

Liisa Raudsepp, tel: 618 1572 (teisip, kolmap, reede), e-post: liisa.raudsepp@tripod.ee

Uus test tehnoloogia- ja IT-sektorile

Tripodi testivalikusse on lisandunud esmakordselt ruumilise võimekuse eritest RVS, mis ennustab tööalast potentsiaali ja soorituse taset IT- ja tehnilistel elualadel laiemalt.

Testi normeerimise käigus kogutud andmed kinnitavad värskemate teadusuuringute tulemusi, mille kohaselt IT-, teaduse, tehnoloogia ja inseneriteaduse valdkonna inimesi iseloomustab teiste elualadega võrreldes oluliselt kõrgem ruumiline võimekus.

Test on normeeritud sektoripõhiselt ning tulemused esitatakse võrdluses IT- ja tehniliste elualade spetsialistide normgrupiga.

Uus ruumilise võimekuse skaala RVS võimaldab hinnata testitäitja eeldusi edukaks toimetulekuks infotehnoloogia valdkonnas või insenertehnilistel elualadel töötamisel.

Lisainfo:

Maria Veltmann, tel: 618 1571, e-post: maria.veltmann@tripod.ee

Valmis vaimse võimekuse skaala VVS/5

Oktoobris 2009 valmis Tripodis uus test – vaimse võimekuse skaala viies versioon VVS/5.

Test on ülesehituselt ja raskusastmelt võrreldav eelmiste versioonidega VVS/3 ja VVS/4, mis jäävad paralleelselt kasutusele.

Erinevalt varasematest testidest on VVS/5 täitmisel lubatud kasutada kalkulaatorit. Otsingumootorite, sõnastike ja muu kõrvalise abi kasutamine ei ole lubatud.

Pärast septembris ja oktoobris toimunud normeerimist jäi testi lõppversiooni 48 ülesannet ja testi täitmise ajaks 40 minutit. Täname kõiki, kes osalesid normeerimisel ja aitasid sellega kaasa testi valmimisele!

Statistilised analüüsid näitavad, et test on hea eristusvõimega ja muude testi kvaliteeti kinnitavate parameetritega. Testi tulemus kujuneb võrdluses elanikkonna normgrupiga, kuhu kuuluvad samast soost ja vanuserühmast inimesed.

Tripodi uued testid juhtidele

Tripod võttis kasutusele neli uut, spetsiaalselt juhtide ja juhikandidaatide hindamiseks mõeldud testi. Testid teeb uudseks see, et testitäitja tulemust ei esitata võrdluses mitte elanikkonna kui terviku, vaid konkreetselt juhtide keskmiste tulemustega. See võimaldab testitäitja sobivust juhi ametikohale usaldusväärselt hinnata.

Kuna kogemuse või kindlate oskuste asemel mõõdavad testid juhi edukust toetavaid psühholoogilisi eeldusi, siis sobivad need hästi ka nende kandidaatide hindamiseks, kellel juhtimiskogemust veel ei ole. Lisaks annavad testid kiiresti objektiivse ja mitmekülgse ülevaate omadustest, mis näiteks intervjuu jooksul ei pruugi silmatorkaval määral avalduda.

Uutest testides kaks on ette nähtud isiksuseomaduste ja kaks vaimse võimekuse mõõtmiseks. Testid on normeeritud Tripodi 2006. aasta kevadel korraldatud juhtide uuringu põhjal, kus osales arvukalt Eesti tipp-, keskastme ja esmatasandi juhte.

Juhi isiksuseomadused

Juhi isiksuse küsimustiku pikemas versioonis selgitatakse välja viie juhile kõige olulisema isiksuseomaduse väljendumine ehk testitäitja loomupärane emotsionaalne stabiilsus, üldine aktiivsus, suhetele ja tulemusele orienteeritus ning avatus. Lisaks võimaldab test mõõta kümmet spetsiifilisemat omadust – enesekontrolli, pingetaluvust, algatusvõimet, eestvedamist, arvamuse sõltumatust, meeskonnatööd, reeglite järgimist, saavutusele orienteeritust, kohanemisvõimet ja analüütilisust – mis on vahetult seotud juhtimise tulemuslikkusega.

Juhi isiksuse küsimuse lühiversioon piirdub viie põhilise isiksuseomaduse käsitlusega. Teades, millisel tasemel on mainitud omadused testitäitja puhul väljendunud, saab efektiivselt prognoosida tema loomupärast sooritust juhi ametikohal.

Juhi vaimne võimekus

Vaimse võimekuse skaala aitab hinnata testitäitja loomupärast oskust näha detailides tervikut, omandada ja meenutada kiiresti uusi teadmisi, lahendada erinevaid olukordi ja probleeme, langetada hästi läbimõeldud, tulevikku vaatavaid otsuseid.

Niisugust kiiret orienteerumis- ja analüüsivõimet väljendab üldise vaimse võimekuse tase. Lisaks üldisele vaimsele võimekusele esitatakse testitulemustes eraldi sõnalise ja numbrilise info mõistmise ning loogilise ja ruumilise mõtlemise tase. Numbrilise võimekuse skaala abil saab hinnata kitsamalt matemaatilis-numbrilist võimekust.

Uurimisprojekt

Käesoleva aasta märtsis käivitas Tripod ainulaadse teooriat ja praktikat terviklikult siduva uurimisprojekti, et edaspidi pakkuda professionaalset tuge juhtide arengupotentsiaali hindamisel ja arendamisel.

Mis on uurimisprojekti eesmärk?

Projekti eesmärgiks on luua standardiseeritud psühholoogilised mõõtevahendid, mis oleksid hoolikalt kontrollitud ja normeeritud Eesti edukate juhtide psühholoogiliste kompetentside alusel. Selliste spetsiaalselt väljatöötatud mõõdikute abil on võimalik edaspidi pakkuda teadmisi ja soovitusi ettevõtetele, kelle jaoks on oluline teha juhtide arengupotentsiaali hindamisel põhjendatud valikuid. Seeläbi aitaks väljatöötatav metoodika Eesti ettevõtetel edaspidi tuvastada ja arendada kõrge potentsiaaliga keskastme- ja tippjuhte.

Kes uurimuses osalevad?

Uurimuse valim on koostatud mitme alavalimina, kus oleme personaalse pöördumise uuringus osalemiseks saatnud enam kui tuhandele avaliku- ja erasektori tipp-, valdkonna- ning koolijuhile. Lisaks on võrdlevalt ühe valimina spetsiaalsete mõõtevahendite väljatöötamisel uuringusse kaasatud aktiivsed ja õpihimulised noored EBS-ist, Audentesest ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast, kes soovivad oma tuleviku siduda inimeste ja protsesside tulemusliku ning tasakaalustatud juhtimisega Eesti ettevõtetes. Samuti pakume võimaluse uue loodava testipaketiga tutvuda ja uuringus osaleda Tripodi litsentseeritud testikasutajatele ning koostööpartneritele.

Tänutäheks pühendatud aja ja osalemise eest pakume kõigile uuringus osalejatele ainulaadset võimalust võrrelda enda psühholoogilist isiksuslikku ja kognitiivset profiili Eesti edukate tipp- ja valdkonnajuhtide näitajatega.

Kuidas on võimalik projekti tulemustega tutvuda?

Projekti uuringutulemuste avalik esitlus toimus 25. mail 2006 Reval Hotell Olümpia konverentsikeskuses Tripodi ning Tallinna Konverentside ühistöös korraldataval konverentsil, kus käsitleti juhtide reservi teadlikku arendamist nii nüüdisaegse teaduse kui ka praktika seisukohalt (täpsem info konverentsi ja ettekannete kohta Tripodi kodulehel).

Tripodi online-küsitlussüsteem

Tulles vastu oma klientide ja paljudele teistele huvilistele pakume nüüdsest täiendaval kokkuleppel võimalust Tripodi turvalise ja mitmekülgse online-küsitlussüsteemi rakendamist erinevate uurimisprojektide ning küsitluste läbiviimiseks.

Huvi korral palun võtke täpsema info saamiseks ühendust Tripodi esindajaga.

Tripodi juhatuse liige kaitses doktorikraadi

Tripodi juhatuse liige ja arendusjuht Helle Pullmann kaitses 16. detsembril 2005 Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja ning kannab nüüdsest teaduskraadi Doctor Philosophiae (Ph.D.) psühholoogia erialal.

Tripodi ingliskeelne testipakett

Nüüdseks on Tripod-i lepingulistel klientidel lisaks eesti-, vene-, läti- ja leedukeelsetele mõõtevahenditele võimalus rakendada ka ingliskeelseid Tripodi psühholoogilisi teste. Seega on nüüdsest võimalik Tripodi teste kasutades saada võrreldav professionaalne psühholoogiline hinnang viies erinevas keeles kõnelevate testitäitjate kohta.

Ingliskeelsetena on nüüdsest võimalik kasutada kõiki Tripodi poolt pakutavaid teste ning tagasiside on kõigi kolme testiraporti (Vorm A, Vorm B ja võrdlev raport) jaoks võimalik valida vastavalt soovile viies keeles -- inglise, eesti, vene, läti ja leedu.

Testiraportid viies keeles

Tripod on pakkumas oma klientidele erakordset võimalust valida sõltumata testi keelest tulemused erinevate raportitena (Vorm A, Vorm B ja võrdlev koondraport) viies keeles: eesti, inglise, vene, läti ja leedu.

See on võimalik kõikide Tripodi poolt pakutavate testide puhul automaatselt ning seega saate Teile kõige sobivamal ajal testide tulemused salvestatud, prinditud või testikontost elektroonselt otse saadetud Teile sobivas ja vajalikus keeles.

Tripodi testid ka vene keeles

Nüüdseks on Tripod-i lepingulistel klientidel lisaks eesti-, läti- ja leedukeelsetele mõõtevahenditele võimalus rakendada ka venekeelseid Tripodi psühholoogilisi teste. Huvi korral palun võtke ühendust Tripodi kliendihalduriga.

Vaimse võimekuse skaala uus versioon: VVS/4

Meie lepingulised kliendid saavad alates märtsikuust kasutusele võtta vaimse võimekuse skaala järgmise, neljanda versiooni.

Tripodi testid Lätis ja Leedus

Alates 2004. aasta kevadest on Tripodi kõige populaarsemad testid saadaval ka läti- ja leedukeelsetena. Nimelt on Tripodi lepingulistel klientidel võimalik Läti ja Leedu online testisüsteemide vahendusel kasutada järgnevaid teste:

* Isiksuseküsimustik NEO-TRI (199 väidet, 5 põhiskaalat ja 15 alaskaalat)

* Isiksuseküsimusik NEC/V4 (lühiversioon, 85 väidet, 5 põhiskaalat)

* Motivatsiooniküsimustik SEV/V2 (54 väidet, 4 alaskaalat)

* Vaimse Võimekuse Skaala (VVS/3, 4 alaskaalat)

Kõik nimetatud testid on kohandatud vastavalt Läti ja Leedu oludele ning testitulemused põhinevad esinduslikel kohalikel normgruppidel. Loodame testivalikut peagi laiendada ning pakkuda kõigis Balti riikides kõiki Tripodi teste.

Kõigi testide kohta on Tripodi online-testisüsteemis saadaval kolm erinevat testiraportit ning lisandunud on võimalus lisaks kohalikule keelele printida automaatselt välja ka testiraportid inglise, vene või eesti keeles.