Vaimse võimekuse skaala hindab üldist vaimset potentsiaali ehk seda osa kognitiivsetest võimetest, millest eelkõige sõltub üldine arusaamine, arutlus- ja üldistusoskus, võime omandada tõhusalt uusi teadmisi ning suutlikkus lahendada kiiresti ja täpselt erilaadseid ülesandeid.

Teisisõnu ei hinda test otseselt koolis õpitud oskusi või raamatutest loetud teadmisi, vaid loomupärasemat ja üldisemat võimet mõista, sisukalt arutleda ja tõhusalt otsustada. Samuti aitab mitmekülgne vaimne võimekus kaasa ootamatute olukordadega toimetulekul, otsuste ja valikute langetamisel, järelduste tegemisel ning tulevikusündmuste prognoosimisel.

On leitud, et edukas toimetulek analüüsioskust ja vaimset pingutust nõudvate testiülesannetega kajastab piisavalt hästi ka seda, kuidas inimene saab hakkama erinevate elus ettetulevate sündmuste ja kohustustega laiemalt. Seega osutub vaimne võimekus oluliseks abiliseks nii tööl kui teistes eluvaldkondades.

Sageli tunneb inimene end ühes teatud valdkonnas kindlamini kui mõnes teises, näiteks on mõned inimesed sõnaosavamad ning teised eelistavad tekstilise info asemel tegeleda numbrite ja arvutustega. Seepärast on test koostatud nii, et see aitaks kirjeldada hinnatava sooritusedukust erilaadsete ülesannete põhjal nelja alatesti lõikes:

sõnaline võimekus väljendub keelelises taiplikkuses, sõnalise informatsiooni täpses tajumises ning selle tõhusas tõlgendus- ja kasutusoskuses;

matemaatiline võimekus iseloomustab suutlikkust tajuda numbrilise info laiemat tähendust ning neid seoseid vajaliku teabe leidmiseks ja järelduste tegemiseks tõhusalt rakendada;

loogiline mõtlemine peegeldab üldist loogilist arutluslaadi ja seoste tajumist, analüüsioskust ning suutlikkust tuletada olemasoleva põhjal järgnev info;

ruumiline kujutlusvõime seisneb tulemuslikus ruumiliste suhete tajumises ja visualiseerimisvõimes, oskuses olukordi erinevatest perspektiividest tajuda ning seda eesmärgipäraselt kasutada, peegeldades head kujundlikku mõtlemist ja toetades mitmetahulise info analüüsimist.

Lisaks võimekuse erinevate aspektide kirjeldamisele antakse üldise sooritusedukuse alusel hinnang ka testitäitja üldvõimekusele võrreldes soolise ja vanuselise normgrupiga. Igas alatestis on keskmiselt 20–30 ülesannet, mille lahendamiseks on ette antud kindel ajavahemik.

Testiraportis esitatud tulemused põhinevad hinnatava poolt testile antud vastustel, mida võrreldakse alatestide lõikes paljude vastajaga samast soost normintellektiga eakaaslaste keskmise sooritusedukusega.