Konverents "Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel", 29.04.2011

Paneeliarutelus osalesid Liisa Pakosta, Kadri Korjas, Mehis Pever, Toomas Laigu ja Marju Põld

Eelmisel aastal kehtestatud uues põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatakse elukestev õpe ja karjääri planeerimine läbiva teemana ning koolidele pannakse kohustus tagada õpilastele karjääriteenuste kättesaadavus.

Et arutada kooli võimalusi karjääriõpet pakkuda ning õpilaste ja lastevanemate ootusi, kohtusid 29. aprillil konverentsil „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel” koolide, õpilaste, lapsevanemate, samuti SA Innove ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Konverentsi korraldas Tripod.

Avaettekandes andis SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse juhtivspetsialist Mare Lehtsalu ülevaate karjääriteenuste pakkumise praegusest olukorrast ja võimalustest. Ta juhtis tähelepanu sellele, et enda karjääri saab kujundada ainult noor ise, kool saab selles vaid toetada.

Mare Lehtsalu sõnul on karjääriõpe koolides väga erineval tasemel. Praeguseks on ELi rahastuse toel karjääriteenuseid süvendatult arendatud 26 Eesti koolis.

Karjääriteemalisi materjale leiavad huvilised just selleks loodud Rajaleidja portaalist. Lisaks on Innove kutsunud ellu 17 karjäärinõustamist ja infot pakkuvat keskust üle Eesti, samuti koostab õpetajatele ja karjäärinõustajatele abimaterjale, korraldab koolitusi.

Eesti Töötukassa peaspetsialisti Kadri Korjase ettekanne kandis peakirja „Noorte töötus: kuidas aidata noori paremini tööeluks ette valmistada?” Kui masu tippajal ulatus noorte töötute osakaal ligi 18%ni kõigist töötutest, siis praeguseks on olukord veidi paranenud. Siiski oli märtsi lõpu seisuga Eestis siiski ligi 10 000 noort ehk 16–24 aastast neidu-noormeest, kes ei ole hõivatud õpingutega, vaid sooviks tööle asuda, kuid ei ole selleks võimalust leidnud. Tema sõnul on kõige raskem tööd leida 16–18aastastel, kellel on kogemust kas väga vähe või üldse mitte ning tihti on katkenud ka nende haridustee.

Et edasises tööelus ladusamalt toime tulla, soovitab Kadri Korjas igal noorel juba kooli ajal läbi mõelda:

  • millised on tema tugevused ja arengukohad;
  • millega ta tahaks tulevikus tegeleda;
  • mida selleks tuleks teha (näiteks millist eriala õppida ja kus seda teha saab).

    Kool saaks tema hinnangul teha noore heaks järgmist:

  • aidata mõista koolis õpitu seost tulevaste valikutega;
  • suunata mõtlema praeguste tegevuste üle ja siduma neid tulevaste valikutega;
  • tutvustada eri võimalusi, mida teha pärast kooli lõpetamist;
  • luua sidemeid ja otsida koostöökohti karjäärikeskustega;
  • õpetada tööturul kandideerimiseks vajalikke oskusi (nt kuidas koostada CVd ja motivatsioonikirja, kuidas käituda intervjuul);
  • julgustada minema töövarjuks;
  • korraldada ekskursioone erinevatesse ettevõtetesse, kutse- ja kõrgkoolidesse.

    Peamise oskusena, mis aitab edasises tööelus hästi hakkama saada, nimetas Kadri Korjas oskust ennast analüüsida. „Olukord tööturul võib kiiresti muutuda ja garantiisid siin ei ole, ” ütles ta. „Enesest teadlik inimene suudab kohaneda ja leida tööalase väljundi ka muutunud oludes.”

    Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna õppekava talituse peaekspert Imbi Henno kõneles kooli rollist karjääri planeerimise toetamisel ministeeriumi seisukohast vaadatuna.

    Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi (RVG) on karjääriõppega tegeletud juba 2005. aastast, mil RVG liitus ELi rahastatava pilootkoolide projektiga. Praeguseks on RVG jõudnud mentorkooli staatusesse, pakkudes teistele koolidele nõu ja abi. Õppealajuhataja ja karjäärikoordinaator Marike Uusjärv andis põhjaliku ülevaate sellest, mida nende koolis on karjääriõppe vallas ära tehtud.

    Õpilaste vaatenurgast karjääriõppele rääkis Toomas Laigu, Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika juht. Noorte ootustest ülevaate saamiseks on Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) korraldanud viimase aasta jooksul neli küsitlust, mis näitavad, et õpilased peavad karjääriteenuseid väga oluliseks. Eelkõige soovivad nad, et karjääriõpetus oleks kohustuslik juba põhikoolis ning karjäärinõustamine kättesaadav igale noorele.

    Praegu jõuab suur hulk karjääriinfot küll õpilasteni, kuid see on kaootiline. Iga kõrgkool püüab võimalikult palju noori enda juurde õppima meelitada, sest õpilaste arvust sõltub rahastamine. Noored vajaksid aga objektiivset ja süstematiseeritud infot, mis ei eelistaks üht õppeasutust teisele. EÕEL pakub, et karjääriinfo võiks koondada üheks terviklikuks infokaustikuks, mis jagataks õpilastele aasta alguses.

    Karjääriteenuste kättesaadavus on õpilaste jaoks väga oluline, ent praegu ei tea noored hästi, kuidas ja kust karjäärinõustamist küsida. Toomas Laigu ütles küsitluste tulemustele viidates, et õpilased ootavad nõustamist just oma tuttavas koolikeskkonnas, et ei peaks raha ja aega kulutama kaugemale sõiduks – eriti oluline on see maal. Oleks hea, kui igas koolis või ka mitme kooli peale ühiselt tegutseb karjäärikoordinaator.

    Karjäärivalikuid mõjutavatest psühholoogilistest teguritest ja nende hindamise võimalustest andis ülevaate Helle Pullmann, kes on seda teemat Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis vanemteadurina tegutsedes põhjalikult uurinud.

    Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta rääkis kooli ja kodu koostööst õpilaste valikute toetamisel. Lastevanemate arvamusi küsides selgus, et karjääriõpe on neile praegu tundmatu mõiste, millega neil oma kooliajal kokkupuuteid ei olnud. Lapse kooliga suheldes on enamasti jutuks õppeedukus ja lapse käitumine, muudeks teemadeks aega ei jää.

    Samas ootab iga vanem eelkõige seda, et tema laps saaks edasises elus iseseisvalt ja hästi hakkama. Kool saab selleks palju ära teha juba ainuüksi last usaldades ja tema postiivsetele külgedele keskendudes ning sedasama peaksid tegema lapsevanemad ise. Lisaks saavad vanemad lapse toetamiseks arendada tema sotsiaalseid oskusi, kohusetundlikkust ja loomingulisust. Samuti võiks noor osaleda vabatahtlikus töös, mis annaks esimese töökogemuse ja ettekujutuse oma võimetest ning aitaks arendada koostööoskusi.

    Konverentsipäeva lõpus võeti jutuks tulnud teemad kokku arutelupaneelis, kus Töötukassat esindas Kadri Korjas, õpilasi Toomas Laigu, lapsevanemaid Liisa Pakosta, karjäärinõustajaid Saaremaa karjäärinõustaja Marju Põld ning koolijuhte Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever. Arutelu juhtis tööandjate esindajana Irene Metsis, Skansa EMV personalijuht ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu juhatuse liige.

    Arutelus tulid jutuks järgmised mõtted ja teemad:

  • edaspidi peaks karjääriõpe hakkama toimima iga õppeaine kaudu, muutuma õppetöö loomulikuks osaks. Praegu käsitletakse ainetundides õppeaine sisu ja võimalikest konkreetse valdkonnaga seotud kutsevalikutest enamasti ei räägita. Noorel ei ole ettekujutust, kes temast võiks saada, kui ta läheb õppima näiteks matemaatikat või ajalugu;

  • huvi karjääriõppe vastu on olemas nii õpilaste kui ka õpetajate poolt, viimaseid teeb aga murelikuks vähene ettevalmistus sel teemal. Kes peaks õpetajaid koolitama?

  • karjääriõppes ja karjäärinfo levitamisel tuleb kindlasti kasutada rohkem arutelusid ja muid aktiivmeetodeid. See on õpilaste suur soov, sest ainult paberil info jagamine ei ole ei tõhus, ei tekita huvi ega võimalda kaasa rääkida;

  • karjääriõppe vajadust ja tähtsust tuleks rohkem teadvustada ning kaasata tuleks kõik huvigrupid (õpilased, kool, lapsevanemad, tööandjad). Ühe koostöövormina sobiks näiteks ühised arutelud, kus kõik pooled on esindatud;

  • koolid ja lapsevanemad peaksid teineteist rohkem usaldama ja leidma võimaluse rääkida ka ühistest kaugematest eesmärkidest, sealhulgas õpilaste karjäärivalikust, mitte piirduma hetkeprobleemide arutamisega;

  • koolid ja tööandjad peaksid omavahel julgemalt kontakteeruma. Väga võimalik, et mõlemalt poolt on huvi olemas, kuid asi takerdub selle taha, et keegi ei tee esimest sammu. Ometi peaksid näiteks maapiirkondade kohalikud ettevõtjad olema koostööst kooliga väga huvitatud, sest vajavad tulevikus oma tegevuse jätkamiseks uusi töötajaid;

  • noorte võimalused saada reaalset töökogemust enne täiskasvanuellu astumist on napid. Koolivaheaegadel töötamisele seab omad piirangud seadus. Võimalik, et tööandjaid hoiab noorte kaasamisel ühe põhjusena tagasi mure turvariskide ja tööohutuse pärast;

  • võiks kaaluda alternatiivi leidmist mõistele „karjäärinõustamine”, sest sõna „nõustamine” võib inimestes tõrget tekitada. Pigem kehtib see küll veidi vanemate inimeste, mitte noorte puhul.

    Varasemad konverentsid:

  • Tripodi I konverents, 2004

  • Konverents "Juhi isiksus", 2006.

  • Konverents "Inimeste arendamise tarkus", 2008.

  • Tripodi IV konverents, 2010.


  •